Probleem 5 (Le4ti)De Broglie pe4rand (3 punkti)1927. asaatl demonstreerisid Davisson ja Germer, et elektrone on vf5imalik nikli kristalli pinnalt difraktsioneerida. Antud tulemust suudeti seletada vaid elektronidele laineomaduste andmisel. Kasutades de Broglie lainepikkuste suhet f5nnestus neil arvutada interatomaarne kaugus nikli aatomite vahel mis osutus samalaadseks eelnevate eksperimantaalsete tulemustega mis saadi rf6ntgen-difraktsioon analfcfcsil.Davisson ja Germer kasutasid oma tf6f6s elektronkiirt mida kiirendati le4bi potensiaalivahe 54,0 volti ning elektronid le4henesid pinnale risti vf5rredldes pinna normaaliga, nagu ka pildil ne4idatud. Katseks vf5etud nikli proovi kuumutati kf5rge temperatuurini enne katse algust, mis pf5hjustas suuremate kristallide ja fchtlase aatomite paigutuse tekke proovi pinnal nagu ka pildil ne4idatud. Erinevalt rf6ntgenkiirgusest ei le4bi elektronid metalli kristalli ve4ga sfcgavuti ning enamik hajutumisest toimub metallikristalli pindmiselt kihilt. Elektronide hajumine toimub kf5ige tugevamini 50 kraadi all pinna normaalist ning antud tulemus on selgitatav elektronlainete konstruktiivse interferentsi abil naabruses olevate nikli aatomite suhtes.Arvutage eksperimendi le4hteandmete je4rgi elektronide lainepikkus, nikli aatomite interatomaarne kaugus fcksteisest ja nikli metalliline raadius. Abiks: Alustage impulsi momendi arvutamisest